Danke Jungs

Alatest aastast 2005, kui meie kooli külastas (siis oli mu kooliks  veel Deutsches Gymnasium Tallinn) onkel  Franz Beckenbauer on olnud Saksamaa jalgpall oluline mulle.

Ega toona ma ei teadnud, miks meid aeti aulasse, et selle suure mehe tervitusi kuulata. Ega ei huvitanud ka, polnud ma ju varem seda nimegi kuulnud. Ja jalgapalli meeldis mulle vaid endale mängida, mitte vaadata. Aga tunnist sai ära ja nänni jagati ka- mulle sobis.
Hiljem sain teada, miks see onkel nii kuulus ja tähtis oli ja siis oli au.



Aga edasi hakkasin kandma Detsches Fussball Bundi väikest märki ikka koti küljes ja 2006 MM olid pöidlad juba mustpunanekollased.

Miks inimesed pooldavad riike, mis on nende koduriigist kauged ja ega migit olulist seost ei olegi.   Ei teagi, see on ka nagu huvitav fenomen. Ilmselt oleme ikka nagu üks rahvas siin päikese ja pilve all...

Olles aga  subjektiivne, siis parimad seekord võitsid.
Ja seda on alati hea näha.