kolmapäev, 11. detsember 2013



Kui on liiga külm et maailma muuta

Ütled, et see ju ei loe-
enese seest otsi soojust
Aga ei saa ju, kui ainus mõte on
minna ja lilla teki sisse pugeda
teki, mis armas tõi sünnipäeva hommikul
kui väljas oli valge
ja nahal päike

Aga liiga külm on
et varvas mis villase soki seest välja piilub
ei näe seda päikest ja soojust nahal
mis oli tol hommikul

Ei, ei igatse linnulaulu
neist on hea meel, et lõunasse lendasid
auto kapott jääb puhtaks
ja hommikune uni magusaks
Aga sügaval on tunne, et nad jätsid meid maha
siia
kus maailma muutmiseks on liiga külm

Ja katsu siis elada, kui loodus sureb
kui päev on pime ja öö on lühike

pühapäev, 1. detsember 2013

1. Ootus


Aeg on kirjutada, sest uskuge või mitte, haigus tuli taas. Õnneks seekord enam mitte sama vaid midagi hoopis erilisemat. Seekord siis Roietevahe närvi põletik. Aga pole hullu, nädala jagu on ta juba mu söömise piinarikkaks kogemuseks teinud, aga nüüd tundub, et hakkab järgi andma ja liigub uutele jahimaadele. Nii, et on põhjust olla tänulik ja on põhjust kirjutada.

Hetkel tunnen ennast salamisi võitjana. Sai see hirmus November seljataha! Ja kogu selle jõulutule, mandariini lõhna sisse on mälestus temast ka juba haihtunud.
Mõtlen , kas sel aastal tulevad jõulud teisiti, vaid on alati igal aastal üks ja sama. Ma olen veel noor, ma pean uskuma. Ma usun, et tulevad! Sest kas ei ole nii, et see aasta on ju esimene aasta, mil veedan Jõulud koos kõige parema abikaasaga. Meie kodus. Ja kas pole mitte see aasta esimene, kus ise vamistasin piparkoogitaigna ja isegi glasuuri tegin ise! Need asjad muutuvad, jõulud muutuvad. Aga mõned asjad ei muutu, ei tohiks muutuda!

Aita palun, Jeesus, mul uskuda ka sellel aastal, et sina sündisid, et olla minu Päästja.  

Padari plika aka Betiitor, kes pakub teenust -Rõõmuteraapia.